Õigusaktid tarbijakaitses

Euroopa Liidu direktiivid on juhindumiseks, aga valitsuse poolt välja töötatud vastavad õigusaktid on kohustuslikud ja rangeks täitmiseks.
Tarbijakaitseorganisatsioonid Eestis järgivad oma tegevustes põhiliselt 3e järgmist seadust:

  • tarbijakaitseseadus, jõustunud 15. aprillil 2004,
  • võlaõigusseadus, jõustunud 1. juulil 2002,
  • kaubandustegevuse seadus, jõustunud 15.aprillil 2004
    Peale loetletud seaduste kasutatakse tarbijakaitse töös enam kui 100 õigusakti.
    Õigusaktidega tutvumiseks suunatakse lugeja meie kodulehel elektroonilisse Riigi Teatajajsse, kus tuleks klikata sobivale redaktsioonile, näit. “Hetkel kehtiv”.

    Tarbijakaitseorganisatsioonidele on oluline ka toetuste taotlemise kord. See on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2007 määrusega nr 90 “Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse taotlemise ja eraldamise kord”.

    Pangandusega seotud teenused

    Reeglina on peaaegu iga tarbija kommertspanga klient. Põhilised probleemid tekivad tal pankadega laenutehingute sooritamisel. Tarbijatega tehingute sooritamisel juhinduvad pangad võlaõigusseaduse 22. peatükist “Laenulepingud ja krediidilepingud” (paragrahvid 396-421). Selle 1. jagu annab üldsätted, 2. jagu on pühendatud tarbijakrediidilepingule ja sellega seotud lepingutega.

    Tarbijate põhiprobleemid

    Tarbija põhilised kaebused toodete osas on jalatsite, kodutehnika, sidevahendite ja rõivaste kohta, teenuste osas keemilise puhastuse, eluaseme ning veeprobleemide kohta. Tarbija on rahulolematu ka ühistute tegevusega.

    Loetletud kaebused on aasta-aastalt kasvanud.
    Põhjuseks võib olla asjaolu, et tarbija on saanud julgemaks ning pöördub riigi tarbijakaitse või vabatahtlike tarbijaorganisatsioonide poole, et leida probleemile lahendus, aga võib ka olla, et tarbija on muutunud meedia, koolituste ja teavitamiste tõttu informeeritumaks ning teab, kust saada oma õiguste kaitsmiseks abi.

    Pöördumiste arv on vähenenud soojuse, elektri ja toiduga seotud küsimuste kohta. Põhjuseks võib pidada elumajade intensiivistunud remontimist ja renoveerimist, olemasolevate soojustrasside järk-järgulist väljavahetamist kvaliteetsematega, kaasaegsemal tasemel elektritootmist. Toidu osas on tarbija teadlikum kui varem ja oskab valida toitu märgistuse järgi. Ka tootja on huvitatud oma turu laiendamisest, valmistades seetõttu tervislikumat toitu.

    Tarbijal esinevad ka probleemid pankadega. Need tekivad laenutehingute sooritamisel. Kommertspangad teevad tarbijatele laenupakkumiseks reklaami, kus on liiga vähe informatsiooni, rõhutatakse vaid asjaolusid, et laenuprotsent on väike ja laenu saab kätte kiiresti. Laenu vormistamine tarbijale on aga keeruline ja mahukas toiming. Tarbija sooviks reklaamiga saada üksikasjalikumat informatsiooni.

    Konfliktlahenduste kohtuvälised süsteemid

    Lähtudes vajadusest lahendada tarbijaprobleeme kiiremini, odavamalt ja lihtsamalt kui kohtumenetlusega, on loodud tarbijakaebuste komisjon. See on Tarbijakaitseameti juures töötav kohtuväline institutsioon, kus lahendatakse tarbija ja müüja vahelisi vaidlusi. Osapooltele on kaebuste lahendamine tasuta.

    Euroopa Liidu laienemise ja inimeste vaba liikumisega seoses kasvab vajadus tarbijaprobleemide lahendamiseks rahvusvahelisel tasandil. Selle tarbeks on välja arendatud Euroopa kohtuväline võrgustik, mis aitab paindlikult, lühikese aja ja väikeste rahaliste kulutustega kaitsta tarbija õigusi. Eestis kaitseb tarbijate õigusi ülepiiriliste ostudega seotud küsimustes Tarbijakaitseameti juurde loodud Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Keskuse teenused on tarbijale tasuta. .

    Kohtulikud viisid tarbijate konfliktide lahendamiseks

    Tarbijate vabaühendustel on õigus esindada tarbijat kohtus lihtkirjaliku volituse alusel.

    Tarbijakaitseamet saab kaitsta tarbija huve

  • tsiviilkohtumenetluse korras, juhul kui asjaga seondub tarbijate üldiste huvide kaitse või kui kohtulahend on vajalik seaduse ühetaoliseks rakendamiseks,
  • halduskohtumenetluse korras, juhul kui tegemist on tarbijakaitseameti ettekirjutuse või toimingu vaidluatamisega,
  • tarbijakaitseametnike poolt määratud väärteo eest karistuse vaidlustamisel, juhul kui tegemist on tarbijakaitseameti poolt määratud rahatrahvi vaidlustamisega.